Liikumatu liigutaja[1] (vanakreeka keeles: ὃ οὐ κινούμενον κινεῖ, [ho ou kinoúmenos kineî], "see mis liikumatuna liigutab") teise sõnaga esmaliigutaja, on jõud, olemus, mis liigutab kogu universumit ise liikumata, samas olles kogu ülejäänud liikumise põhjus. Liikumatu liigutaja termini filosoofias käibele toonud Aristotelese arvates oli see jõud täiuslikult ilus, jagamatu ja veatu mõtleja — aktiivne intellekt.[2] Enne Aristotelest tegeles sarnase teemaga hulk teisi filosoofe nagu näiteks Herakleitos, kes uskus, et kogu maailm on pidevas liikumises. Lihtsustatult võib nimetada liikumatu liigutaja Jumalaks.
Pärast Aristotelest on tuntuim liikumatu liigutaja ehk Jumala otsimisega tegelenud mõtleja keskaja filosoof Aquino Thomas, kes Aristotelese eeskujul töötas välja viis jumalatõestust.
© MMXXIII Rich X Search. We shall prevail. All rights reserved. Rich X Search